Pirita linnaosa

Pirita linnaosa
Pirita linnaosa lipp Pirita linnaosa vapp
Pindala: 18,7 km² (2021)
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 962 in/km²
Keskus: Pirita asum

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.

Territoorium

Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Pirita linnaosa kaudu kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita–Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Asumid

Pirita linnaosas on üheksa asumit:

• Pirita
• Merivälja
• Maarjamäe
• Kose (Pirita-Kose)
• Mähe
• Kloostrimetsa
• Lepiku
• Laiaküla
• Iru

Merivälja tee

Rahvastik

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.

Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103. Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga
2003	9384
2004	10 388
2005	11 299
2006	12 277
2007	13 235
2008	14 039
2009	14 595
2010	15 135
2011	15 567
2012	16 636
2013	17 019
2014	17 373
2015	17 694
2016	18 107
2017	18 353
2020	18 997

Arhitektuurimälestised

Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sealhulgas skulptuure, näiteks "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.

Pirita linnaosavanemad

Valitsemisaeg	Linnaosavanem
1993	Tõnis Müller
1993–1996	Kalle Sepp
1996–1998	Monika Salu
1998–1999	Juhan Hindov
1999	Taimar Org
1999–2004	Ülle Rajasalu
2004–2005	Triinu Rajasalu
2005–2007	Enno Tamm
2007–2013	Tiit Terik
2013–2017	Tõnis Mölder
2017–2019	Alina Tubli
2019–2022	Tõnis Liinat
2022 –	Kaido Saarniit

Hariduselu

Pirital asub neli riikliku lasteaeda: Merivälja Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ja Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool; Pirita Majandusgümnaasium asub aadressil Metsavahi tee 19.

Vaata ka

• Pirita linnaosavalitsus
• Pirita klooster
• Viimsi mõisa kalmistu
• Pirita sõjavangide kalmistu
• Pirita Velodroom
• Pirita sadam
• Pirita rand
• Pirita JK Reliikvia

Välislingid

• Pirita Linnaosa Valitsuse koduleht
• Pirita laul
• Pirita rand: ülevaade Pirita, Kose-Kallaste ja Merivälja aialinnadest; 1 Pirita Kaunistamise Seltsi väljaanne Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
• Pirita Kaunistamise seltsi põhikiri : [registreeritud 24. okt. 1925] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR