Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1986. aastal Tallinna Reaalkooli kuldmedaliga, 1991. aastal Tartu Üikooli (TÜ) ajaloolase-arheoloogina, 1993. aastal TÜ magistrantuuri arheoloogia erialal ja omandas 2002. aastal TÜ-s doktorikraadi arheoloogia erialal.[1]
Mägi oli aastatel 1990–1991 Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogia osakonnas vanemassistent, 1991–1993 nooremteadur, 1993–2002 teadur, 2002–2011 ja 2012–2015 vanemteadur, 2007–2012 professor, 2015–2020 humanitaarteaduste instituudis vanemteadur ja alates 2021. aastast Sihtasutus Osiliana juht ja vanemteadur.[1]
Mägi peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalarheoloogia ning esiajalooline ja keskaegne kommunikatsioon Põhja-Euroopas. Ta on uurinud kaubateid, keskuste teket ja funktsiooni, merenduslikke kultuurmaastikke, matuseid, rituaale ja kultuskohti, sotsiaalseid ja sooga seotud aspekte varastes ühiskondades, suurem osa uurimistööst on keskendunud perioodile alates eelviikingiajast kuni varakeskajani (7.–14. sajand).[2]
Mägi tegi aastatel 1995–2000 Tuulingumäe tarandkalmetel väljakaevamisi, 2003 välitööd Lepna katkuaugus[3] ja juhendas 2006. aastal Viltina sadamakompleksi väljakaevamistel.
Mägi on AcademiaNet, Eesti Arheoloogiaajakirja toimetuskolleegiumi ja Muinasaja teaduse toimetuskolleegiumi liige.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2003 Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
- 2020 Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Marika Mägi (koostaja ja toimetaja). "Eesti aastal 1200", 252 lk, Argo 2003, ISBN: 9985949501
- "Rafala : Idateest ja Tallinna algusest" (kaasautorid Eerik-Niiles Kross, Edvards Puciriuss, Krista Karro). [Tallinn] : Argo, 2015, 189 lk., ISBN: 9789949527458
- Marika Mägi, Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus arheoloog Vello Lõugasega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Marika Mägi CV, ETIS". www.etis.ee. Vaadatud 2. septembril 2024.
- ↑ "Marika Mägi". Tallinna Ülikool. 3. juuni 2020. Vaadatud 2. septembril 2024.
- ↑ "Arheoloogid leidsid Saaremaa pealiku hauakambri".