Klas Eriksson Fleming
Klas Eriksson Fleming (ka Claes, Clas või Klaus Fleming; umbes 1535[1] Pargas – 13. aprill 1597 Pohja) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.
Klas Eriksson Fleming aadeldati 1560. aastal Rootsi kuninga Erik XIV kroonimispidustuste ajal ning nimetati riiginõunikuks. 1562. aastal oli lühikest aega Pärnu asehaldur. 1564. aastal osales ta Põhjamaade seitsmeaastane sõjas Taani vastu. 1568. aasta septembris sundis Johan Erik XIV troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks kuningaks (1568–1592). Klas Eriksson Fleming asus 1569. aastal toetama Johan III-t, kes andis talle Soome Uusimaa Siuntio valla Viiki vabahärra tiitli ning läänistas Viiki vabahärraskonna. Temast sai kuningas Johan III, hiljem ka tema poja Sigismundi usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid.
Ta oli Rootsi kuningriigi suuradmiral alates 1588 ja riigimarssal alates 1591. Ta oli ka alates 1591. aastast Soome ja Eestimaa asehaldur (rootsi k. överståthållaren).
1595. aastal, kui Johan III vend, Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu katoliiklasest Poola (1587–1632) ja Rootsi kuninga (1592–1599) Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningas Sigismundile truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende Turu (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail 1596–1597 likvideerida.
Pikemalt artiklites Nuiasõda ja Sõda Sigismundiga
1597. aasta aprillis Klas Eriksson Fleming suri, kuid Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks Sigismundi-meelsete võimu alla. Soome aadel hoidis ikkagi avalikult Sigismundi poole ka 1599. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel ja oli üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas ja vallutas ka Turu lossi. 1597. aastal surnud Klas Eriksson Flemingi pojad hukati Turu veresaunas.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Klas Flemingi isa, Rootsi riiginõunik Erik Joakimsson Fleming oli samuti silmapaistev riigimees ja Rootsi kuninga (1523–1560) Gustav I Vasa soosik.
Klas Eriksson Fleming oli abielus Ebba Gustavsdotter Stenbockiga (u 1550 – 1614), kes oli riiginõuniku, riigimarssali, Västergötlandi asehalduri Gustav Olofsson Stenbocki (1504–1571) ja Brita Eriksdotter Leijonhufvudi tütar ning Katarina Stenbocki (1535–1621) õde, kes oli Rootsi kuninga Gustav Vasa teine abikaasa ja Rootsi kuninganna aastail 1552–1560.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tarkiainen, Kari (30. november 2001). "Fleming, Klaus (noin 1535 - 1597)". Suomen kansallisbiografia. Vaadatud 7. mail 2021.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Berndt Federley. Claes Eriksson Flemings fullmakter av år 1591, 15 lk, Helsingfors, 1937 (Separaat väljaandest Historisk Tidskrift, 1937), URRAM