Jahihooaeg

Jahimees koos jahikoertega

Kaks jahimeest pärast linnujahti

Jahihooaeg (hunting season) on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida teatud ulukeid. Igal aastal määratakse kindel arv ulukeid, mida võib küttida.

Ameerika Ühendriikides määrab iga osariik kindla arvu ulukeid, kui palju võib jahtida, määratakse ka kindlad alad. Igal Ameerika osariigil on seaduslikult jahtimiseks kindlaks määratud kuupäevad.

Parim aeg küttimiseks on talv. Talv on ka parim aeg algaja jahimees viia esimesele jahile. Jahihooajal kasutatavad jahipidamisviisid on hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht ja urujaht.

Jahikalender

Jahikalendris on kirjas, millist ulukit tohib millal küttida. Jahihooaeg saab Eestis alguse 1. märtsil ja lõppeb veebruari viimasel päeval. Jahiuluk ehk jahiloom, kellele tohib jahti pidada jahiajal, jahiseaduse järgi. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi ja muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks otstarbeks. Jahiulukid liigitatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks.

Jahiturism

Jahihooajaga käib kokku ka jahiturism. Igal aastal meelitab hooaeg kohale jahimehi välismaalt, kelle peamiseks kütitavateks atraktsioonideks on hunt, ilves, kobras, põder, metssiga ja punahirv. Kõigile turistidel kehtib jahiseadus, lisaks peab turist olema täisealine, et omada jahirelvaluba. Teisest riikidest Eestisse tulevad jahimehed peavad näitama ette kehtiva välisriigi jahitunnistuse, sellega saab tutvuda jahieeskirjas. Vajalike tunnistuste taotlemisel on abiks Eesti Jahimeeste Selts.

Jahipiirkonnad

Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks, mis on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib see väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on kokku 331 jahipiirkonda. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 hektarit ja suurim Ida-Harju 118 930 hektarit. Rohkem infot jahipiirkondade kohta leiab Keskkonnaportaalist.

Jahipidamine Eestis

Edukas metssea jaht

Eestis seaduslikult ulukite küttimiseks on vaja

• relvaluba,
• jahitunnistust,
• jahirelva (Jahipidamisvahendeid),
• kehtivat suuruluki laskmisluba,
• jahikoera kasutamisel jahikoerapassi.

Ulukite jahiajad

Enim kütitud suurulukite jahiajad Eestis

Uluki nimetus	Ladinakeelne nimetus	Jahihooaeg
Punahirv	Cervus elaphus	15. august – 15. veebruar
Põder	Alces alces	15. september – 15. detsember
Metssiga	Sus scrofa	aasta läbi (v.a emis põrsastega)
Ilves	Lynx lynx	1. detsember – 28. veebruar (v.a emailves kutsikatega)
Hunt	Canis lupus	1. november – 28. veebruar
Metskits	Capreolus capreolus	1. juuni – 30. november
Karu	Ursus arctos	1. august – 31. oktoober

Enim kütitud väikeulukite jahiajad Eestis

Uluki nimetus	Ladinakeelne nimetus	Jahihooaeg
Kobras	Castor fiber	1. august – 15. aprill
Rebane	Vulpes vulpes	1. august – 31. märts
Kährik	Nyctereutes procyonoides	aasta läbi
Mäger	Meles meles	1. septembrist jahiaasta lõpuni
Mets- või kivinugis	Martes martes, Martes foina	1. november – 31. märts
Mink ehk ameerika naarits	Mustela vison	aasta läbi
Hall- või valgejänes	Lepus europaeus, Lepus timidus	1. oktoobrist jahiaasta lõpuni
Ondatra	Ondatra zibethicus	1. oktoobrist jahiaasta lõpuni

Eestis kütitavad jahiulukid (suurulukid, väikeulukid ja linnud)

1. hunt (Canis lupus)
2. karu (Ursus arctos)
3. ilves (Lynx lynx)
4. metssiga (Sus scrofa)
5. punahirv (Cervus elaphus)
6. põder (Alces alces)
7. metskits (Capreolus capreolus)
8. rebane (Vulpes vulpes)
9. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
10. mink (Mustela vison)
11. tuhkur (Mustela putorius)
12. metsnugis (Martes martes)
13. kivinugis (Martes foina)
14. mäger (Meles meles)
15. kobras (Castor fiber)
16. ondatra (Ondatra zibethicus)
17. halljänes (Lepus europaeus)
18. valgejänes (Lepus timidus)
19. kormoran (Phalacrocorax carbo)
20. hallhaigur (Ardea cinerea)
21. rabahani (Anser fabalis)
22. hallhani (Anser anser)
23. suur-laukhani (Anser albifrons)
24. kanada lagle (Branta canadensis)
25. valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
26. viupart (Anas penelope)
27. rääkspart (Anas strepera)
28. piilpart (Anas crecca)
29. sinikael-part (Anas platyrhynchos)
30. soopart (Anas acuta)
31. rägapart (Anas querquedula)
32. luitsnokk-part (Anas clypeata)
33. punapea-vart (Aythya ferina)
34. tuttvart (Aythya fuligula)
35. hahk (Somateria mollissima)
36. aul (Clangula hyemalis)
37. mustvaeras (Melanitta nigra)
38. sõtkas (Bucephala clangula)
39. laanepüü (Bonasa bonasia)
40. faasan (Phasianus colchicus)
41. nurmkana (Perdix perdix)
42. lauk (Fulica atra)
43. tikutaja (Gallinago gallinago)
44. metskurvits (Scolopax rusticola)
45. naerukajakas (Larus ridibundus)
46. kalakajakas (Larus canus)
47. hõbekajakas (Larus argentatus)
48. merikajakas (Larus marinus)
49. kodutuvi (Columba livia f. domestica)
50. kaelustuvi (Columba palumbus)
51. hallrästas (Turdus pilaris)
52. künnivares (Corvus frugilegus)
53. hallvares (Corvus corone)
54. ronk (Corvus corax)