Kohv

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kohvi)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi)

Tass kohvi
Röstitud kohvioad
Kohviistandus Brasiilias

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.[1]

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad on Türgi kohv ja itaaliapärane espresso.

Kohvisordid

[muuda | muuda lähteteksti]

Levinuim kohvisort on Etioopiast pärit araabika (Coffea arabica), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on robusta (Coffea canephora), mis on araabika kohvist tugevama maitsega.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.

Kohvi tootmise piirkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Brasiilia 3 037 534 34,4
 Vietnam 1 292 389 14,6
 Indoneesia 657 200 7,4
 Colombia 464 640 5,3
 India 314 000 3,6
 Peruu 303 264 3,4
 Honduras 300 000* 3,4
 Etioopia 275 530 3,1
 Guatemala 248 000* 2,8
 Mehhiko 246 121 2,8
Maailm kokku 8 826 903 100
* – FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.[2]

r – Coffea robusta
m – Coffea robusta ja Coffea arabica
a – Coffea arabica
Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmispiirkonnad

Kohviasendajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.

Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.[3] Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist viiel perioodil ajavahemikus 1750–1820. Rootsi kuningas Gustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks.[4] Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetud kaksikut, kellest üks pidi terve ülejäänud elu jooma teed, teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvi joonu suri hiljem, aga täpselt pole teada, kui vanalt. Nii Gustav III kui kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne kaksikuid.[5][6][7] Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.[5]

  1. "coffee | Etymology of coffee by etymonline". www.etymonline.com (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 22. jaanuaril 2015.
  3. Ferchak, Dawn (28. september 2022). "10 Times Coffee Was Banned Around The World". Tasting Table (Ameerika inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
  4. "King Gustav III’s Coffee Experiment". Weird Universe (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
  5. 5,0 5,1 Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco (26. september 2011). Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health. John Wiley & Sons. Lk 21. ISBN 978-1-4443-4706-7. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
  6. Halevy, Alon Y. (8. detsember 2011). The Infinite Emotions of Coffee. Macchiatone Communications. Lk 77. ISBN 978-0-9847715-1-6. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
  7. Herrmann, Sebastian (11. märts 2006). "Die Wunderbohne" [The amazing bean]. Spiegel Online (saksa). Vaadatud 6. veebruaril 2012.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]