A-hepatiit

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 12. jaanuar 2017, kell 17:06 kasutajalt Raamaturott (arutelu | kaastöö) (Tühistati kasutaja MarkusMets (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Postituvi.)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

A-hepatiit ehk kollatõbi (vananenud nimega ka Botkini tõbi) on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus. Sümptomiteks on iiveldus, palavik ja valud, mis avalduvad harilikult 3–6 nädala jooksul pärast viirusega kokkupuutumist. Mõne päeva möödumisel võivad nahk ja/või silmavalged muutuda kollakaks. Haiguse raskus on erinev, kuid reeglina maksapõletik krooniliseks ei muutu. A-hepatiit esineb väikelastel sageli kergemal kujul. A-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida.

A-hepatiidi levik

A-hepatiidi viirus kandub edasi toidu ja joogiga, sellesse võib nakatuda ka ujumisel roiskveest saastunud vees. A-hepatiit on väga tavaline mitmes paigas maailmas ning nakatumise oht on suurim neis piirkondades, kus hügieeni- ja sanitaartingimused on ebapiisavad. A-hepatiidiga nakatumise ohtlikud piirkonnad on näiteks Venemaa, Egiptus, Küpros, Valgevene, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Liibüa, Alžeeria, Nigeeria, Keenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, Tai, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Mehhiko, Guatemala, Nicaragua, Panama, Kariibi mere saared, Brasiilia, Venezuela, Colombia, Peruu, Uruguay.

Vaata ka