Richard Antik

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 16. jaanuar 2009, kell 17:11 kasutajalt Lillesalu (arutelu | kaastöö) (Teosed temast)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Richard Johannes Antik (11. aprill 190116. aprill 1998) oli eesti raamatukogutegelane ja bibliograaf.

Elukäik

Eesti teenekas raamatukogutegelane ja bibliograaf Richard Johannes Antik on sündinud 11. aprillil 1901 Äksi kihelkonnas Sootaga vallas Orge koolimajas. Tema isa Jaan Antik (1859-1930) oli pärit Rannust, kuid töötas Orge koolis 24 aastat (1889-1913). Tema esimene naine Maria Glück suri varakult. Pärast 7-aastast lesepõlve abiellus 38-aastane Jaan Antik 1897. a Sootaga valla Kuusma talu 21-aastase peretütre Liisa Peterselliga (1876-1970). Paariaastaste vahedega sündisid perre lapsed Helmi Alise (1898), Richard Johannes (1901) ja Ernst Friedrich (1903).

Saanud esimese õpetuse kodus, hakkas Richard Antik õppima Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1912). Kogu pere asus Tartusse, kuna isa sai siin tööle algkooliõpetajana. 1916. a astus Richard Antik Tartu kommertsgümnaasiumi. Gümnaasiumiõpilasena võttis ta osa Vabadussõjast, tegutses aktiivselt ka skautluses.

1922. a jätkusid õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonnas, kuid ta kuulas ka filosoofiateaduskonna loenguid. Üliõpilasena liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja oli selle organisatsiooniga kõige tihedamalt seotud elu lõpuni. Ülikoolipäevil sai R. Antikust Päevalehe Tartu kaastööline. 1923. a 17. aprillist töötas ta Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogus.

1924. a abiellus Richard Antik Agnes Lausteniga (1903-1995), kes pärines taanlastest juustumeistrite perest. Perre sündisid tütar Ruth Elna (1925-1981) ja poeg Einar (1929-1974). Hiljem on Agnes Antik tõlkinud taani ja norra keelest mitmeid romaane. 1927. a lõpetas R. Antik õpingud ülikoolis ja suunati Eesti Rahva Muuseumi vahendusel kõrgematele raamatukogunduse kursustele Praha Karli Ülikooli. Alates 1. oktoobrist 1927. a oli ta ERMi Arhiivraamatukogu juhataja.

Arhiivraamatukogu juhatajana töötas R. Antik viisteist aastat (1927-1942). Neil aegadel kujunes Arhiivraamatukogu suurimaks rahvusliku kirjanduse koguks Eestis. Ilmusid ka R. Antiku olulised tööd bibliograafia ja raamatuteaduse alalt - "Eesti raamatute üldnimestik 1918-1923" (1931), "Eesti ajakirjandus 1766-1930" (1932) ja "Eesti raamat 1535-1935" (1936). Samal ajal tegutses ta aktiivselt ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus, oli referent või juhataja Balti raamatukoguteadlaste iga-aastastel kongressidel ja Tartu Pauluse koguduse nõukogu esimees.

Okupatsioonide tingimustes kujunes töö Arhiivraamatukogus keerukaks ja 1942. a oktoobris, kui Kirjandusmuuseum liideti ülikooliga, lahkus Richard Antik töölt. Sama aasta lõpul avas ta oma kunsti- ja raamatukaupluse Tartu südalinnas.

Et kodu Tartus Kitsas tänavas oli sõjatules hävinud, elati 1944. a suvel Elvas. 1944. a septembris põgenes R. Antiku pere koos Laustenitega Eestist ja leidis peatuspaiga Taanis. Kopenhaagenis leidis R. Antik tööd arhivaarina ja kunstikirjastuses. Seal korraldas ta kaks tähelepanuväärset eesti kunsti näitust (1946 ja 1950).

1951. a detsembris lahkus R. Antik Taanist, aga pere jäi maha. Ta sõitis Kanadasse ja töötas üle kümne aasta Toronto keskhaiglas. Vaba aja pühendas ta ühiskondlikule tegevusele - korraldas näitusi, tegi kaastööd ajakirjandusele, tegeles kunsti ostu-müügiga, võttis osa koguteose "Eestlased Kanadas" koostamisest, asutas koos Karl Eermega Eesti Keskarhiivi Kanadas (1961) ja oli hiljem selle juhataja.

Tervise halvenemise tõttu elas R. Antik viimased eluaastad Toronto Ehatare põetuskodus. Ta suri mõni päev pärast 97. sünnipäeva 16. aprillil 1998. a. Richard Antiku urn on paigutatud Toronto Peetri kiriku mälestusmüüri.

Richard Antiku sünniaastapäevaks valmis Eesti Kirjandusmuuseumil kogumik "Raamatu valgusel. Richard Antik 100. Artikleid ja bibliograafia" (Tartu 2001)

Teosed

  • 1931 - Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu
  • 1931 - Eesti raamatute üldnimestik : 1918-1923
  • 1932 - Eesti ajakirjandus : 1766-1930 : bibliograafia ühes toimetajate ja väljaandjate loeteluga
  • 1935 - Raamatu osa Eesti arengus : koguteos
  • 1936 - Estland in fremden Sprachen : eine Auswahl fremdsprachigen Schrifttums
  • 1936 - Eesti raamat 1535-1935 : arengulooline ülevaade, arvulised kokkuvõtted, reproduktsioonid
  • 1938 - Kataloogid ja kataloogimine : käsiraamat raamatukoguhoidjaile, bibliograafidele ja bibliofiilidele

Teosed temast

  • Raamatu valgusel : Richard Antik 100 : [raamatukogutegelane ja bibliograaf : 1901-1998] : artikleid ja bibliograafia / Eesti Kirjandusmuuseum .- Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2001

Kasutatud allikad

Räim, Heino. Piirjooni Richard Antiku elust ja tegevusest. // Raamat on .... II : Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn. - (2002) - Lk. 231-233

Ellermaa, Hele. Richard Antik - meie raamatukogunduse edendaja. http://tmk.tartuvv.ee/meieleht/meieleht_13.pdf

Välislingid

Eestlased Kanadas, I osa http://www.eesti.ca/ajalugu/et/ek.html

Oja, H. Eesti raamatu isa Richard Antik. http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=2804